Eile lükkas üks klient kokku lepitud pikema koostöö määramata ajaks edasi. „Mul on tööl kiired ja muutlikud ajad,” ta ütles. Jah, muidugi – kõige tähtsam kõigepealt. Kui töö on tähtsam, kui sa ise, ei saagi teisiti otsustada. Ja aeg-ajalt on meil kõigil nii ja see on normaalne. Kui see on AINULT nii, tekivad mõned küsimused. Näiteks, mille eest ma endas nii pingsalt ära jooksen?
Igal juhul on see tema teema. Minus käivitus üks teine koht. Igasuguseid ärajäämisi on viimasel ajal sageli ja samal ajal tekib ootamatuid väljaminekuid. Kombinatsioonis ei mõju need mu sissetulekule üldse hästi. Ja siis kirjutab Varnum, et see viitab sellele, et Universum tasakaalustab! Et ma ilmselt ei anna piisavalt, jagan vähe energiat (misiganes vormis).
See lõikas. Kus ma annan liiga vähe?
Mu alateadvus taipas küll kohe ära. Teadsin hetkega! Aga meel käis ringiga ja vaatas „igaks juhuks” üle kõik mu tegevused. Mh, põhiasjades see ei kehti ju üldse! Oma töös ma annan alati nii palju, kui saan. Varem oli sagedane, et ma kippusin klienti isegi „üle laadima” – andma tema selle hetke vastuvõtu-suutlikkusest tublisti üle. Olen sellest õppinud, ent kunagi ei jäta andmata kõike, mis selles hetkes võimalik. Asi peab olema mujal…
Sain aru, kui meeste ring ära jäi, siis selle pärast, et ma selles olen tulnud küll lati alt läbi. Olnuksin suuteline palju enamaks, mida aga formaadi taha pugedes ei teinud. Pealegi on küpsemas meestega midagi hoopis sügavamat ja transformeerivamat. Kas annab Universum märku, et tee see juba ära, mis passid!?
Või konstellatsioonid, mille kohta saan juba mõnda aega selgeid sõnumeid, et see tee on käidud – võid teha ja teed ju väga hästi ja hea meelega, aga see pole PÕHILINE. Pole see, „mille pärast tulid”. Rakendab su potentsiaali vaid murdosa. Oeh, nii palju sai sellesse investeeritud ja nüüd…! Ha-haa! Pole esimene kord sul.
Sain tegelikult kohe aru, et Varnumi torge käis minu puhul hoopis millegi muu kohta. Käis selle kohta, mille ukse avasin eelmisel nädalal kahe klipiga. Üks ainult häälega ja teine näo ja häälega oma isikliku teekonna jagamisel. Ma siiamaani ei tea, kuidas või miks see peaks olema oluline? Või kuidas minu või kellegi maailma paremaks tegema? Tean ainult, et vaatamata eneseületusele, mida need nõuavad, on mul tõmme selles suunas! Pealegi, lubasin endale, et teen neid edaspidi regulaarselt. Noh ja nüüd – mitu päeva on möödas, aga ei midagi! Vajusin vanasse mugavusse tagasi. Eksole, ja KOHE hakkas Universum nügima: jättis ära kliendi, lükkas edasi isegi ühe pikema koolituse, tehes aega vabaks, et saaksin… tegeleda PÕHILISEGA. Brrr! Nii konkreetselt ja otse käibki nüüd või?!
Mis seal ikka. Ainult üks võimalus on teada saada. Teha ära see postitus ja video. Ja siis veel, mis muudkui kogunevad eetrijärjekorda… Keha reageerib jõuliselt. Rappub ja väriseb, paiskab emotsioone üles. Hingan ja vabastan. What a ride! Sellist teekonda ja suunda ma küll ei osanud oodata! Mis veel kõik võimalik on?
Video leiad siit: https://youtu.be/V9-EoolYqJU
❤️🔥💖
Usalduse tee 