Panama

Riik, millest ma ei osanud midagi arvata ega oodata, ja mis mind iseäranis rabas. Nii inimeste kui kohtadega. Siin valik pilte. Sellest, mis toimus, loe lähemalt raamatust.

Panama City siluett
Panama Viejo tänavad: kaunilt korrastatud vanalinn.
Panama Viejo tänavavaateid
Mõõnav rannik ja Panama Viejo – renoveerimata hooned harmoneeruvad mudase paljanduva ookeanipõhjaga.
Panama – vana ja uus kõrvuti
See maja pargi veeres ja kiriku kõrval! Selles kohas meenus stseen ammuelatud aegadest.
Teel Kariibi poole
Kuna indiaanlaste maal
Kariibi mere sadam kunade maal
Laadimist on kõvasti
Meie saar: Icodub
Icodub e Aguja saar San Blas arhipelaagis
Sellele pildile mahub u kolmveerand Icodubi saarest
San Blas vaateid
bungalod…
aga meie elame telkides
San Blas vaateid 2
Paradiisirand
Arhipelaagis lainet pea-aegu polegi. Taamal Panama rannik.
Alati särav doña Keila
Horacio lahtipakkimisest hinge tõmbamas
Joviaalne Alberto asjalikuna
Mandri kohal kõmiseb suur vihmapilv, aga: “See siia ei tule. Siin sajab üliharva!”
See saabus siiski! Ja veel enne, kui keegi aimatagi jõudis.
Kui kõik kaetud, ei morjenda soe troopikavihm rõõmsat panamalast mitte üks raas.
Vihm tuli nagu hall müür, andes terminile valab nagu oavarrest uue sisu.
Troopiline soe sadu. Tuult õnneks eriti ei olnud.
Minghtoy ja lemmik on varju alla saanud
Brasillanna Helianildes. Keemiaprofessor, kelle Roberto meie seltskonda rääkis.
Läheb grilliks! Igal õhtul.
Panamalased on grillirahvas, isegi kui nad on pärit näiteks Kolumbiast.
Uus päev annab päikeselootust. Korraks.
Jeehuuu! Ekskursioonile saartele!
Külastame kunade elukohta, Keila kodusaart.
Muladubi keskväljak on korvpalliplatsi mõõtu ja selle nurgas asub kogukonnapood.
Muladubi tänav ja rüblikud
Jõukamatel on plekk-katused, mis kestavad esimese tormini. Uus tehakse pigem taas palmilehtedest.
Muladubi tänavatel. Eriti jõukal kunal on kivimaja.
Kunatüdrukud on häbelikud. Ühes mitmest kogukonnaruumist.
Meie giid, paadikapten ja ühe kivimaja omanik. Tema kõrval kuivavad hiljutisest pidustusest rituaalse kääritatud joogi tegemise nõud.
Põngerjad igatahes pole üldse häbelikud, vastupidi.
Maad saab juurde teha korallimügarike ja jäätmete abil.
Recycling kunade moodi: tulevane papi-ja-plasti-põhjaline kai kooli taga.
Kellelegi languste?! 5 dollarit tükk.
Krabid on siin vägevad, nagu Albertogi.
Keila ja teine kohalik
Kas neid saab siis kusagil küpsetada või ei?
Kariibi kalliskivid
Alberto sõiduvees, plikse šarmamas.
Kariibi öö
No vaata, kas sain ilusa pildi teist?
Keila ja Alberto lemmikolekus.
Alberto ja Keila uue maja hoov, bassein 5x10m.
Meeleoluka väljasõidu lõpuhetked.
Laevad on kohal. Kohe algab veetaseme alandamine.
Kuulus Panama kanal. Miraflorese lüüsid on suletud ootamas tühjendamist. Taamal kõrgemal uued ja veel laiemad lüüsid.
Sensuaalne Nikaraagua kaunistamas Panama ööd
Vesi on all, lüüsid avanevad.
Esimese Panama linna, Casco Antigua, keskväljak ja kirikutorn.
Brigantiinide kloostrist on saanud kontserdipaik.
Panama City Casco Antigua silmade läbi
Casco Antigua varemed. 1671.a piraatide poolt rüüstatud linn taastati siit 8km kaugusele (Panama Viejo), geograafiliselt märksa sobivamasse kohta.
Lõunaväil Panama moodi e Corredor Sur toob veidigi leevendust linna, mille teine nimi võiks vabalt olla Liiklus-Ummik.
Uued muuseumihooned kunagise esimese peatänava ääres. Silmapiiril Panama City.
Viimane õhtu: Panama rahvuskoondise jalkamängul kõrtsis.