Andrus Kaalep (47), 30.8.21:
Lugesin su raamatu lõpuni ja tahtsin eile ka helistada aga olid väljas.
Kõnetas, mitu asja kõnetas ja pani ise kaasa mõtlema enda asjade seisukohast.
Leidsin endale mitu teemat mis tuli meelde või vajavad veel tähelepanu. Ja kakaotseremooniat tahaks ära proovida. Kuivõrd raamatu sain pühapäeval läbi siis polekski vast varem tahtnud, nii, et kannatad ära küll
ja veel, mis üllatas, et see tase oli nii kõrge. Ma muidugi ei häälestanud ka ennast kuidagi ette, nii et suht vabalt hakkasin pihta. Eile raamatu kokkuvõtet endale tehes olin juba suutnud mõelda, et väga hea. aga siis taipasin, et olles nn maailma krimkasi ja igasugu seiklusjutte ja elulugusid lugeda ja sinu oma ei jäänud stiililt ja haaravuselt neile alla. Ma olen püüdnud teisi eesti kirjanike ka lugeda aga .. ehk siis sul on seda soont küll ja täitsa maailma tasemel. eks nn bestselleriks saaks seda ka kirjutada aga siis vast peaks eraldi toimetaja olema 🙂
aga paar mõtet v emotsiooni raamatuga: alguses ehk usas oli see selline igav, sa ise olid ka igav ja otsiv jne. Kuivõrd loodust on raske lihtsalt kirjeldada siis oleks pilte tahtnud, ei olnud niipalju fantaasiat, et kõike ettekujutada
siis vahepeal läks reisijutt ägedaks, peruu – panama -costa rica
no ja see armumine oli lahe
vana hea Tauno
sisemised mõtislkused olid ägedad ja lained seal el trasisticos
see tõi mind ise mõtte juurde, et peaks ka neid vaatama ☺ veepeal oled sees aga vaadata .. või siis mitte-
Äge lugu, hästi kirjutatud, ausalt, ja noo kesse krdi pervert oma seksuaalakti suudab raamatusse kirjutada, seda ma naersin ikka kõvasti 🙂 ☺
Aitähh!
Millal järgmine raamat? kui juba pole väljas?
…
aga käekiri on sul äge ja ilma naljata maailmatase!
lihtsalt mingid lõigud kirjutatakse rohkem seksikaks või dramaatiliseks, et müüks parememini või mõjuks
no olgem ausad, enamus tõde on ju igav
see sinu teekonna alguses, igav vend, veits jobu ka, ei taha raha maksta jne – oi kui tuttav oli ☺
⚜️
Junika Adson (Räpina, 8.6.20):
Tere. Täiesti juhuslikult ühe kliendi soovitusel lugesin läbi teie raamatu. No polnudki kohe võtta, telliti mujalt raamatukogust. Aega on koguaeg napilt, aga siiski enne käest ei pannud kui loetud. Hea, voogav ja mõtlemapanev. Olin vahetult enne lugenud Jesper Parve Minu Bali. Niisiisiis olin kursis hinge puhastavate tseremooniatega. Hea üleminek. ☺ Uskumatu julge seiklus ja uskumatult julge kirjutis. Aitäh! Aitäh, et mu mõttemaailm kruvib nüüd vaikselt haruteedele, mida olen õrnalt ainult kompinud ja kellegagi arutada ei söenda. Kakaotseremionia tahaks läbi teha, uurisin et Pärnus on see võimalik. Elan ise Räpinas. No küsija suupeale ei lööda, niisiis küsin, kas on võimalus, et tuleksite ka siia kanti, kui paraja seltskonna kokku saan? 😀 Oehh, selline küsimus mul. Kõike ilusat! 😀
⚜️
Tere, Tauno!
Nii. Tahtsin lihtsalt tänutundega teada anda, et lõpetasin eile Sinu raamatu lugemise 🙂 Ja olen rõõmsalt ja meeldivalt üllatunud – osutus see tõesti inspireerivaks, huvitavaks, detailirohkeks, mõtlema panevaks, siiraks ja ausaks lugemiseks. Ja lisaks kirjutatud minu jaoks väga heas eesti keeles! Vaatasin üle ka kõik pildid ning see andis loetule vürtsi ja elu juurde! Ning imetlen Sinu usku nii endasse, muutustesse kui ka kulgemise lubamisse ja ilusse. Ja loomulikult pani sügavalt mõtlema minu enda teekondade, unistuste, suhete, julguste ning armastuse üle kõige vastu enda ümber. Huhh. Tundub, et mul on nii vähe on tehtud ja nii palju veel ees.. Jätkuks vaid tarkust ja oskust olla lubamises ning uskumises, et küll õiged asjad tulevad õigel ajal minu juurde… Ja õiged inimesed. Nagu näiteks Aya minu juurde on tulnud 🙂 Nn “punnitada” mina ei taha ja ei oska aga pean kindlasti palju õppima häälestumist ning oma ego ja üle mõtlemise vaigistamist.
Aitäh veelkord!
Uku Presmann
⚜️
Marika Murumägi, 5.7.18:
Tere!Lõpetasin just oma “kõige kauem loetud raamatu” ning loodan saada vastust küsimuselekust on pärit mõte (kuidas sa sellest esmakordselt kuulsid/teada/aru said) , et suudlus öeldakse olevat hingelise sideme märk(lk.292)? Ja tänaksin inspiratsiooni eest, mõned mõtted said muusikasse pandud tänu “kõige pikemale teekonnale”!
USALDUS
Ootab mind kodutee, pisarais möödub see.
Miks nii on? Ma ei tea, õnnest vist, mis üle pea…
Armastus, mis värvi on? Küsid sa ja mina tean-
läbipaistev täna ta, läigib ka kui pisarad.
Otsa saab ükskord tee, kuivab pisar põsele.
Pühid õrnalt selle sa, ütled, vaata: vikerkaar!
Kuulan sind ja süda sees jätab lööke vahele,
õnn on nagu vikerkaar, ootab, et kord märkaks ma,
et ta on me enda sees ning ei leia ülesse
Armastust, mis südames olnud kogu pika tee…
22.06.2018-05.07.2018 Risul
⚜️
Jaanika (55), 23.3.18
Kaunist hommikut! Sa oled ikka uskumatu mees! See raamat tekitas minus sûgava tänutunde elu vastu! Nii aus ja siiras! Tulen kindlasti sinu raamatu esitlusele, et näha pilte ka! Tänan, et olemas oled! 😛 😀
⚜️
Liina (34), 26.3.18
hei. lugesin ndlv su raamatu läbi. ülihuvitav lugemine!!! raamatut naljalt käest ära panna ei raatsinud, enne kui läbi 😀 loodan siiralt, et sul elu jooksul veel palju inspiratsiooni tekib, millest uusi raamatuid kirjutada. Suur tänu Sulle, et oma lugu jagasid ❤
⚜️
Kersti (45), 22.3.18
Sattusingi su raamatu lummusesse..olen juba 45 lehel ja juba 3 pōnevat lauset alla kriipsutanud, et vajadusel üle lugeda. Praegu olen vaimustusus su soravast ja loetavast tekstikäsitlusest. Hea kerge, arusaadav, liikuv, loetav ja põnevust hoidev.
25.03.18:
Ja saigi otsa su üllitis. Mina tänan!
Selle kirjeldamiseks, mida lugedes kogesin, võtsin kokku sulle pühendatud luuletuses. Palun, siin see on:
Su radadel kulgemine oli hea,
see tõi välja selle, kus varem olin teinud isegi, ma vea…
Liuelda läbi Su sõnade mägedes,
kohtades, kuhu nii mõnigi satub vaid unedes.
Saades osa killukesest Sinu emotsioonist,
manades silmade ette joonist,
lõpututest mäeahelikest
Su kasulikest näpunäidetest,
sain aimu,
tunnetades Su Vaimu.
Vaimu, mis ridu lugedes kasvas seda adudes…
Ma tänan, et Sind nii, olen saanud tundma,
avades end mõistetavates ridades,
mitte ogaraks loetut, peas selgemaks murdma.
Su teekond kaasa reisides,
läbi hoolikalt valitud ridade,
oli uskumatult joovastav
Su olemust, teistmoodi nüüd ~ hoomatav.
Reisida läbi ridade rohkete,
Su õndsuse tunnet tajudes
läbi ~ ohhkete,
oli kui luba piiluda Su hingetuppa,
näha ja kogeda midagi ja siis nutta.
Nutta, sest liig ilus oli Su teekond endasse,
tunnetus Armastuse vandesse.
K.Reppo/ märts 2018
🙏❤️📚⚜️🪶✨🦋💞
Usalduse tee 