Usalduse tee

Hirm… võta hetkeks paus ja tunneta selle sõna vibratsiooni endas… Kas tunned, mida see sinuga seesmiselt teeb? On sul kehakontakti piisavalt, et seda märgata või oled alateadlikult kartes end ka kehast ära lõiganud, sealt põgenenud, elades peas? Võib-olla ei tee hirmutunne sinuga midagi, jätab külmaks, sest… sul ju pole hirme! On ehk mõned mured, vahel natuke ärevust, segadust, aga ei, hirmu küll ei ole? Palju õnne: sa oled kas valgustunud või …valetad endale ja nii osavalt, et oled endas toimuvast jätkuvas teadmatuses. Kui eelistad sellesse jäädagi, siis palun – edasi pole mõtet lugeda. Kui uudishimu sinus saab võitu vajadusest enda eest põgeneda, võib edasine olla sulle oluline.

Hirmu tunda on loomulik. Hei, lõppeks on selle funktsioon meid elus hoida. Ja see töötab nii hästi, et ei hoia meid üksnes elus vaid, nii igaks juhuks, üldse liiga vabalt elamast, sest… sedasi võib ju surma saada. Ehk, nagu paljude asjadega – mis parajas koguses aitab, muutub liialdustes mürgiks. Mis iganes tajutav hirm sul praegu võib olla, peatu hetkeks, märka seda ja küsi, kas see tegelikult teenib sind või pärsib?

Liigne, (aeglaselt) tappev hirm on praeguse ajastu märk. On küllap olnud läbi ajaloo – pidev hirm haiguste, sõja, nälja ees; kartus toimetuleku, (raha)puuduse, lähedaste või enda elu, vara ja tervise pärast. Vaadates ringi avalikus ruumis, pannes tähele meediat, tajuvad tundlikumad seda kogu õhustikus. Ühisväljas on kõikjal tuntav hirmufoon. Eriti groteskselt ilmnes see koroona-hüsteeria ajal, kaasates tohutusse hirmupilve miljardid inimesed. Praegu on valdav hirmutamine sõjaga, vaesusega (hinnad kasvavad!), kliimamuutusega jne jne. Meile võib tunduda, et oleme sellele immuunsed, ometi peame vajalikuks olla „infoga kursis” = jälgida sõjauudiseid, kuulata „ekspertide” arvamusi, kas sõda meile jõuab? Vaadata kasvava jõuetusega pealt, kuidas armastav valitsus meie vähesegi kaitsevõimekuse, rahast rääkimata, mingisse kolmandasse riiki süüdimatult laiali pillub, hävitab loodust ja küüditab inimesi justkui sõja ärahoidmise nimel, külvates üha enam masendust ja õudu. Idiootlikest reklaamplakatitest ei hakka rääkimagi.

Sel kõigel on mõju. Mõni teadvustab seda, teisel laiutab see salaja alateadvuses, mõjutades servapidi üha enam kogu igapäeva, olekut ja valikuid. Alateadvus on trikiga nähtus. Varjatud. Seal on „asjad” mida me ei tea, et me ei tea. Ja seni, kuni me pole neid varjust valgusesse, teadliku pilgu ette toonud, juhivad need meie elu ja me nimetame seda saatuseks. – Umbes nii C.G.Jung seda kunagi väljendas. Seega ei tasu millessegi kunagi üleolevalt suhtuda, nagu „see asi” mulle ei kehtiks. Võib-olla ma veel lihtsalt ei näe seda?!

Aga isegi, kui olen endas peitunud hirmu avastanud, selle teadvuse valgusesse toonud, ei pruugi sellega kõik veel läbi olla. See võib mind ikkagi haarata. Panna tegema asju, mida muidu ei teeks. Muuta mind väikeseks, jõuetuks – tegema teistele (targematele, kellele annan enda eest otsustamise jõu?) lükata-tõmmata lambaks. Hirm on halb nõuandja. Hirmust tehtud otsused, kui need pole just siin ja praegu akuutselt ähvardava hetkeohu impulsi ajel instinktiivsed valikud, viivad meid vaid hääbumise ja suuremate raskuste suunas. Ühiskondliku tasandi hirmude kontekstis sobib siia Benjamin Franklini ütlus: „Inimesed, kes ohverdavad oma vabaduse turvalisuse nimel, ei vääri ei vabadust ega turvalisust.” Ja kaotavadki mõlemad. Heal juhul säilitavad neist mingi illusiooni, mis hirmust tehtud valikut enda jaoks õigustaks.

Hirm on väga kompleksne tegelane. Nagu muudki seisundid, toimib see resoneerumise põhimõttel. Mingi üks ja täitsa ehtsana tunduv hirm annab¹ inimesse edasi oma sageduse ja seda võnkudes tõmbab inimene ligi teisi hirme. Väiksemaid ja suuremaid, isiklikumaid ja üldisemaid, koguni võõraid. Lõpuks ei saagi enam aru, mis on päris ja mis illusoorne, millega peaks midagi (mida?) peale hakkama ja millel pole tema eluga tegelikult vähimatki pistmist. See on spiraal, mis neelab. Fooniks näiteks pidev (kõrgema või madalama) intensiivsusega ärevusetunne, rõhumine rinnus, rahutus, lakkamatult lobisev ja keskendumisvõimetu meel, uinumisraskused, vajadus kõike ja kõiki kontrollida jne.

Pole üllatav, kui öeldakse, et meil oleks nagu ärevuse pandeemia. Kõik need uudised, valitsejate sõnumid… Meele iidne kohastumine hankida keskkonnast selektiivselt eelkõige ohuga seotud sõnumid teeb meile tänases info ülekülluse ja kiire leviku maailmas tohutu karuteene. Meil tuleb õppida kohanema sellega, et maailm on väga erinev ajast, mil elasime koopas – kus aju vastavad funktsioonid arenesid tuhandete põlvkondade vältel, mil ellu jäi see, kes oskas ohusignaale ümbritsevast paremini lugeda. Paradoksaalne, aga vanal viisil elades² me enam ei jää ellu! Hirm tapab.

Mida siis teha? Ma tean, mida mina teen, aga ma ei tea, kas sina oled selleks valmis või kas see sulle üldse sobib? Kõige lihtsamalt väljendudes teen ma kahte asja. Esiteks ma ei põgene hirmu eest, vaid võtan selle vastu. Täiega. Transmuteerin³ selle endas ja lähen läbi. Teisel pool hirmu on alati vabadus ja enda väes olek. Ma olen seda korduvalt teinud ja iga kord selle läbi kasvanud. Ma tean, et ma suudan ja ma tean, et et ma võtan kõik vastu, mis tuleb. Isegi, kui ma kardan. Julgus pole muide hirmu puudumine vaid tegemine hirmust hoolimata.

Teiseks valin ma elamise lähtekohaks armastuse, kaastunde⁴ ja usalduse. Ja see on juba täiesti teistsugune koht, kus olla. Sealt saab luua täiesti teistsuguse maailma enda jaoks. Ei, see pole illusoorne. Ma täna näen, et see ongi meie tulevik. Nende tulevik, kes valivad teadliku elamise ja oma väkke tuleku. Kirjutan sellest edaspidi rohkem ja kutsun sind kaasa tunnetama ja mõtlema.

Seni, kui sa soovid, jah päriselt tahad, saan ma tuua sind paremasse kohta sinu hirmudest. Selleks on sulle avatud üks-ühele töö minu privaatseanssidel ja/või väikeses grupis teemakohastes töötubades. Esimene hirmude töötuba toimus märtsi lõpus. Tegime seda koos Elis Anneliega ja tagasiside järgi otsustades oli selle osalejaile elumuutev. Kas sina oled valmis oma elu muutma ja liikuma hirmupiiridest vabadusse? Isegi, kui see tundub hirmutav?

❤️‍🔥⚜️💚

1 Tegelikult inimene ise võtab! See on alati valik! Teadvustatud või mitte.

2 See tähendab hirmule ja ohule keskendudes.

3 Oh, võiks ju öelda ka transformeerin, aga sõnadel on tähendus. Lad k trans on läbimine, muut(u)mine, forma on vorm. Ma ei tegele vaid vormi muutmisega nagu pool ühiskonda näib pidevalt ametis olevat. Sisuline muutus on vajalik.

4 Mitte haletsuse, eksole. Vrdl ingl k compassion vs pity.