Oleme vääramatult saabunud instagrami-ajastusse. Aegkonda inimese arenguloos, kus tähelepanu kestvus aina lüheneb. Kus süvenemine ja pikalt keskendumine on järjest enam out, sest aina vähemad valdavad seda kunsti. Kõike iseloomustab kiirus ja suur tabimistsüklite arv – kõike on väga palju ja vaja on aina rohkem, aga võimekus lubab rohkemat üksnes kvaliteedilt ja sügavuselt järele andes. Püha pealiskaudsus asendab sisukuse, kvaliteedi ja kestvad väärtused. Seda muuseas kõiges – meediast, kus arvamuse kujundamiseks piisab pealkirjast, kestvuskaupadeni. Sealhulgas inimsuhetes: milleks nende hoidmise nimel vaeva näha, kui saab võtta tarbimisse uue partneri, soovitavalt iseloomuga, mis aktsepteerib mind sellisena nagu ma olen? … More Instagrami ajastu dinosaurus