Valimised selleks korraks läbi ja paras teha väike kokkuvõte. Elurikkuse Erakond kuhugi ei pääsenud, piirdudes 1,2% häältega. Mulle isiklikult anti Pärnumaalt 84 häält, mis on üle kahe korra enam, kui ma minimaalselt arvasin saavat. Ühest küljest ju napilt – riigi poliitikat muutma ei pääsetud. Ent teisalt on see suurepärane tulemus teha nii värske erakonnaga ja mul endal nii vähese tuntuse pealt. Ilmselgelt vajavad elurikkad ideed laiemat ja selgemat tutvustamist.
Igatahes, sügav kummardus ja tänu kõigile Elurikkuse, sh minu poolt valinutele! Ma olen väga rõõmus teist iga hääle üle. See, et neid nii palju anti, sisendab usku, et inimestele läheb korda elurikas vaade ja et tasub selle kauni maailma kestmise nimel tööd teha. Muidugi, nõnda palju meid veel kokku ei ole, et ERE mõte pääsenuks riigikokku midagi seadusandlikul tasandil muutma. Seekord. Kuid see on alles algus. Victor Hugo on öelnud: „Ükski armee ei suuda peatada ideed, mille aeg on tulnud.” Ja just selline on idee nutikast maheriigist, mille kodanikud on oma isiklikes otsustes vabad ja mis toimib alt üles põhimõttel. On vaid aja küsimus, millal see hakkab tegelikkuseks vormuma.
Kahtlemata pole selleks vaja, et kõik või enamus inimesi seda uskuma hakkaksid. Elu vaimsetes seadustes toimib printsiip, mille kohaselt on kõrgema teadlikkusega inimeste mõte tugevama loomisjõuga. Seega pole meie mureks niivõrd ignorantsete veenmine, kui just omaenda teadlikkuse tõstmine. Oma märkamis- ja teadvustamisvõime arendamine, enda harimine. Küll need, kel süda õiges kohas, leiavad ise tee, et järele tulla. Nõnda, et kriitiline mass ühiskonnas kestliku, hooliva, arvestava ja samas vabadust andva mõtte valdavaks saamiseks pole kindlasti 51% rahvastikust. See on palju-palju väiksem. Ehk ainult 5 või 10%? Võib-olla ületame selle piiri juba järgmisteks riigikogu valmisteks. Koos teiega, ma usun seda küll! ❤
Usalduse tee 