Usalduse tee

/3 minuti lugemine/

Meie kodulinnal on kuurordina kuulsust vähemalt 183 aastat. Just niipalju aega tagasi rajati esimene supelasutus. Tervise parandusega alustati 1890. a-l, ühes mudaravila avamisega. Kuid juba varem pidi olema tähele pandud Pärnu sooja merevett ja siinseid kauneid liivarandu. Täna, peale taasiseseisvumise järel tasapisi kadunud tööstusajastut, kujutab spaandus, sanatooriumid ja terviseturism endast kaheldamatult Pärnu identiteedi ja isegi majanduse selgroogu. Tootmine tekib kaasaegsel ja väiksemastaabilisel kujul kuurorditsoonist, see tähendab mere ja jõe äärest eemal asuvates tööstus-külades tasapisi uuesti ja üht-teist on läbi viimaste aastakümnete ka püsima jäänud. Kuid arvan, et lugeja nõustub minuga – tööstus on küll oluline eripalgeliste töökohtade loojana, ent Pärnu identiteet ja ahvatlevus külastajaile ning siia (tagasi) elama tulijaile põhineb millelgi muul.

Seni on see muu olnud seotud peamiselt suvise lõõgastusega rannas, kohvikutemelu ja ööeluga, millele lisandub (õnneks) aastaringselt toimiv füüsilise tervise taastus spaades. See kõik on tore ja võiks sellisena jätkuda. Isegi kui põlis-pärnakad suvise melu eest juba aegu on pigem kuhugi maakodudesse põgenenud, et mitmekordseks kasvavast elanikehulgast ise puhata. Kuid seni kuni mäletan, on Pärnu probleemiks ikka peetud üheksat kuud mitte-suve aega, mil kogu kuurordimajandus kiratseb. Kehakosutusele orienteeritud sanatooriumid on suutnud seda probleemi vähe leevendada.

Tahtes Pärnut arvutute teiste puhkusepaikade seas esile tuua, oleks tark keskenduda maailma trendide püüdmisel nende eesliinis olemisele. Ja maailmas on juba aastaid rühkinud tervisehädades aina ettepoole vaimse tervise probleemid. Tänaseks on psüühikaga seotud mured kasvanud kümne suurima töövõimetuse põhjuse hulka. Sealhulgas depressioon on tõusnud olulisuselt kolmandaks ja kümendi lõpus arvatakse tõusvat esimeseks. See on võtnud lausa pandeemilise ulatuse, olles märksa enam kahju toov nähtus kui see nn pandeemia, millest TV-uudised ja valitsus igapäevaselt meile hirmutavaid ülevaateid saadavad.

Vaimse tervise probleemid ei tähenda seda, et aina enam inimesi läheb peast segi, kuigi ka see trend on kasvav. Siia alla kuuluvad depressioon, liigne stress, sõltuvused, unehäired, allasurutud emotsioonide ja traumaatiliste sündmuste mõjud, läbipõlemine, hirmud ja ärevus, kontrollimatud vihahood, meeleoluhäired, suutmatus tunda tundeid või eluga toime tulla ja palju muud. Sisuliselt võib öelda, et on väga vähe inimesi, kes üldse neist puutumata. Mõnel on midagi sellest kergel kujul või lihtsalt alateadvusse peidetud (mis ei tähenda, nagu sel poleks mõju), teistel kujunevad nende pikajalisel toimel välja lausa füüsilised haigused. Eesliini psühholoogia on jõudnud veendumusele, et tõenäoliselt on üle 90% meie füüsilistest haigustest alguse saanud just vaimsetest põhjustest.

Häid uudiseid kogu selle probleemidekuhja juures on kaks. Esiteks on neid kõiki võimalik lahendada. Selleks on välja töötatud ja isegi põlishõimudelt laenatud hulk erinevaid teraapiameetodeid ja lähenemisviise, mille abil on igaühel võimalik terveneda. Vaja on üksnes enda soovi ja initsiatiivi.

Teiseks on Pärnul kõik eeldused, arendamaks välja sellele, ühele maailma suurimale sihtrühmale, suunatud teenuseid ja turismisuunda. Sellist, mis ei tegele üksnes inimese füüsilise kehaga, vaid käsitleb teda sellisena nagu ta tegelikult on – holistiliselt ehk terviklikult, milles keha ja meel on ühendatud. Oluline on eripalgeliste psühhoteraapialiikide pakkumine, ent mitte ainult. Vähemalt sama palju või enamgi määrab selle tegevuse edukuse vaimuerksust tõstva keskkonna ja alkoholivabade vaba-aja sündmuste kättesaadavus, mis toetab inimese tundeelu tasakaalustamist ja hoidmist senisest kõrgemal tasandil. Kõik, kes käinud näiteks õhtul ringis väelaule laulmas, teavad millest ma räägin – seal tekkiv energia ning hea enesetunne võivad kesta ja kanda sind mitmeid päevi läbi argielu keerukuse.

Juba toimivad, ent arendamist ja eelkõige teadvustamist vajavad lisaks spetsiifilistele teenustele nagu psühhoteraapia ja pere-konstellatsioonid ka erinevad toetavad ringid (nt naiste ja meeste väering) ja ühisloomise õhtud (nt kakaotseremoonia). Samuti nii keha kui meelt samaaegselt tervendavad tegevused nagu jooga, gongide ja helikausside seansid ning mantra- ja tantsu praktikad. Kõik need teenivad inimeseks olemise üht suurimat eesmärki – murede ja kannatuste vähendamist ja iseendaga paremasse kontakti jõudmist.

Ütlematagi on selge, et vaimse tervise taastamise ja psühholoogilise heaolu edendamisest linnas võidaksid mitte ainult kohalik turismimajandus, vaid vähemalt samavõrra siinsed inimesed ise. Neile kõigile saab teha vastavaid teenuseid, toetust ja arenguvõimalusi kättesaadavamaks, vähendada selle teema stigmatiseeritust ja tõsta seeläbi üldist rahulolu eluga.

Maailmas on juba mõnesid piirkondi, mis sellesuunalisest vaimse tervenemise turismist enda põhielatise teenivad. On nii üksikuid eraldatuses retriidikeskusi kui ka terveid linnu nagu Ubud Indoneesias Balil. Ent mitte kõik inimesed ei soovi minna end argisest välja lõikama palava troopikapäikese alla. Küllalt on neid, kes eelistavad parajamat või suisa jahedat kliimat. Põhja-Euroopas näiteks oleks meil võimalik olla esimene. Ja siin on lausa käeulatuses terved riikide täied enda ja loodusega kontakti kaotanud stressirohke tehnokraatia-ühiskonna „tsivilisatsiooni-ohvreid”, kes hädasti vajavad ühenduse taastamist. Enamasti on sellised muide täiesti toredad ja normaalsed inimesed, kellel lihtsalt mured üle pea kasvanud või kes tunnevad, et nagu nad hooldavad oma maja ja autot, vajavad nad ise samuti regulaarseid enda süvahoolduse kuure. Kus võiks neil olla seda parem teha, kui kui siinseis parkides ja linnalähedastes parkmetsades, jõe-äärseil jalgradadel, lahesopi 14 km-l liivarandadel, kus loodusest läbipõimitud linnaruum ja lähiümbrus võimaldavad rahustavat omaette olekut ilma, et peaks tsivilisatsioonist täielikult irduma? Kui sellest jääb väheks, leiame neile giidid, kes viivad paariks päevaks Soomaa rabadesse või meie rikkalikule vetevõrgule matkama.

Sellest suunast võiks saada Pärnu kuurordi uue hingamise algus, mis poleks pealegi üldse sõltuv ilmast või aastaajast. Kui sellel ideel tundub jumet olema, vali mind volikogusse 😉 ja asume selle arendamisel Pärnus tööle!

EKRE kandidaat Pärnu linnas nr 310

Avaldatud EKRE kohalikus lehes, Pärnumaa teataja, oktoobris 2021.