Usalduse tee

/4 ja pool minutit lugemist/

Olen teadlikku enesearengu teed käinud üle 15. aasta. Algus oli ikka väga konarlik ja kasv tohutult aeglane. Ent tahtmine oli tugev. Seda toetas aimdus, et midagi on siin elus veel peale käegakatsutava. Midagi sügavamat lisaks vormidele, pinnaliselt näivale ja sellele, kuidas mind oli elu tundma õpetatud ja kuidas ma arvasin, et asjad on. Tahtsin enam teada valu ja kannatuste, naudingute ja rõõmude olemusest ja põhjustest. Esimesed näisid kohati lõputud ja teised üürikesed, ent miks? Nägin, kuidas võisin end edukalt ära rääkida, nagu oleks asjad hästi, kui õppisin vahet tegema näivusel ja tegelikkusel. Mis oli selle kõige mõte ja kes olin siin mina? Ajapikku on elu müsteerium avanud end aina enam. Ja ma nimetan elu endiselt müsteeriumiks. Võib-olla isegi suurema kindlusega kui varem, mil arvasin end juba päris palju teadvat…

Mind on sel teekonnal palju aidatud ning ühelt maalt leidsin end juhendamas ja ruumi hoidmas teistegi jaoks, kes samuti on jõudnud kohta, kust enam üksi edasi minna ei tea. Loomulik koht, kui oled inimene. Eriti, kui hakkad ärkama. Avastasin peagi, et mul on lihtsam töötada naistega kui meestega. Naised on reeglina palju avatumad, palju mõistvamad ja suurema seoste nägemise oskusega kui mehed. Veelgi enam – kuna on oma tunnetega hoopis paremini kontaktis, astuvad ka enesearengu teel edasi meestest kiiremini. Muidugi on alati individuaalsed eripärad ja erandid reeglitel, aga üldine tähelepanek on selline.

Väga sagedased on mu praksises juhtumid, kus naine tunnistab, et ta peab meest nagu järel lohistama. Egos kõrguv isane isegi naeruvääristab kaasat mõistmispüüde asemel ja arvab enesekindlalt, et ei – temal on kõik korras, mingu naine ise teraapiasse kui tahab. Ja naised tulevad, ning ütlevad, et nad ei jaksa enam. Isegi kui pole mingit eriti suurt draamat. Isegi kui pole vägivalda, mees ei joo, ei tõmba ringi. Ikkagi ei suuda naine enam taluda, et teda ei mõisteta ja nad on mehega nagu mingitel eri tasanditel, keda koos hoidmas vaid ühised materiaalsed kohustused. Kaob isegi soov seda enesekindlalt piiratud meest intiimselt ligi lasta. Jah, naistel on hingeline lähedus, sagedamini kui mitte, seksuaalse läheduse eeldus. Kuid hingeline ühendus kaob suhtest, kus hinge ei toideta. Kus kõik on vaid mehhaaniline, materiaalne ja tähelepanu saab vaid käega katsutav. Mees võibki südamerahus eitada seda, mis materiaal-faktiliselt tõestamata, sest ta tõepoolest arvab, et kui füüsilist jälge pole, siis pole olemas. Ta ei taipa, et naine tajub tegelikkust intuitiivselt, energeetiliselt, kui soovite. Näeb suuremat pilti. Isegi, kui ei oska alati seletada kuidas.

Piltlikult öeldes ongi naiste võime maailma tajuda suurem, sest nad on vähem peas ja enam tajumises, tunnetamises. Kuigi, on reljeefseid erandeid. Näiteks jõulisi mees-naisi, keda feminism püünele upitab, kuid kes oma „võimekuse” mees olla, võib olla pärinud hoopis mõne kurva dünaamika kaudu suguvõsast.

Olen sageli seisnud küsimuse ees: kuidas seda õnnetut naiselikku naist aidata, kelle mees alateadlikult temas vaid ema otsib või endast rumalamaks omandiks peab? Teraapia kuldreegel on, et sa saad aidata vaid seda, kes abi küsima tuleb. Ei saa muuta seda, kellega abiküsija hädas on, aga kes ise kohale ei ilmu või nõustamist ei soovi. Paraku on suhtes alati kaks osapoolt ja mõlemal on õigus oma vabadele valikutele. Näiteks valikule mitte areneda. Ja siis juhtuvadki sellised asjad, kus naine ühel hetkel lihtsalt asjad pakib, aga mees ei saa mitte aru, mis tollel viga hakkas? Sest ta pole seni vaevunud isegi päriselt kuulama mitte. Alles siis, kui naine on lõplikult läinud, võivad mehel silmad avaneda ja tekkida küsimus: kuidas ma ei näinud? Kuid naine ju püüdis. Vahel mitu aastat, enne kui alla andis. Mees lihtsalt ei tõstnud toru. Hiljem võib tõsta küll ja hakata tõsiselt endasse vaatama. Püüda või püksid jalast, et naisele järele jõuda. Enamasti aga liiga hilja. Naisel on juba uus elu. Selline, palju enam tema vajaduste järgi.

Mul on seni ette tulnud vaid üks juhtum, kus suhtes oli arengu eestvedajaks mees. Tal polnud sugugi kerge, aga tal vedas paarilisega. Ikkagi toimus muutus alles siis, kui mees käed üles tõstis ja ütles, et ta ei viitsi enam, lõpetades suhte. Alles siis võttis naine asja tõsiselt, tegi läbi sisemise kriisi ja tuli kaasa. Mees ootas ära, kui nägi, et naises midagi toimub. Lõpuks. Täna on nad väga ilusas dünaamilises suhtes, kus areng jätkub ja mõlemad toetavad teineteist. Ent lõpetamise valikut tehes teadis mees, et ühtegi garantiid ei ole. Tegelikult pole elus kunagi. Just sellest ta saigi lähtuda, valides iseenda esimeseks. Selliselt võitis ta kogu komplekti – enda, naise ja nendevahelise suhte. Valinuks ta esimeseks naise või suhte (mõnel juhul lapsed), pidurdanuks ta sellega enda arengut ja naine oleks tõenäoliselt jäänud mugavustsooni. Milleks vaeva näha, kui saab minna lihtsama vastupanu teed… ja mugavalt… manduda. Pole midagi kurvemat, kui enda arengu pidurdamine, ükskõik mis õilsal ettekäändel. Sellest pole võitjaid.

Niisiis, mehed, miks on nii, et olete jäänud hingelises-vaimses arengus sabassörkijaiks? Neiks, kellega asjad juhtuvad, mitte kes ise panevad need juhtuma, nagu olete harjunud end kujutlema teaduslik-tehnilise revolutsiooni taustal? Kas olete ehk ego upsakuses jäänud kinni paarsada aastat vanasse progressiideesse, mis heitis Jumala üle parda, kuulutades mateeria oma juhuslikkuses kõige ülemaks? Loogikas, mis on materjalismi alus, võib mees tugevam olla. Teaduses, mis on mõistuse pärusmaa, võid eesliinil olla… ja ikkagi mitte suuta elu piisavalt adekvaatselt seletada. Sest elu on palju enam kui loogika. Enam, kui mõistus hoomata, süstematiseerida, analüüsida ja kontrollida suudab. Või olete koguaeg tööl ja koormanud end hunniku tehaolevaga? Siinkohal on paslik parafraseerida tuntud ütlust: kui sa ei leia aega enda arengule, pead leidma aega sind pidurdavale.

Mul on teile väljakutse mehed (va teile, teadlikud mehed): püüdke elu vaadata lähtuvalt asjaolust, et juhuseid pole olemas. Sest neid polegi. Kõigel on põhjus ja kõik olete oma ellu ühel või teisel viisil ise kutsunud. Kõik teie probleemid on tegelikult ebaloogilised ja irratsionaalsed ning neid ei saa lahendada samalt teadvuse tasandilt, milliselt need loodi.

Selleks, et võtta elu oma kätte, on vaja kõigepealt mõista, et see pole võib-olla kunagi sinu käes olnudki. Seda on juhtinud alateadlikud mustrid, instinktid ja su ego, kes pole sama, mis sina. Kui tõepoolest oled valmis enda sisemise ebakindluse barrikadeerimiseks loodud elevandiluutornist alla, teadlikku elamisse astuma, on sul kõik eeldused, et jõuda naistega samale rongile. Rongile, mis viib harmoonilise arengu ajastusse, kus mõistusega samaväärselt koheldakse tundeid, kus elu juhib süda ja pea on vaid tema kindel tööriist.

Sellele aitab tugevasti kaasa, kui oled valmis tunnistama, et sa võib-olla veel ei teagi. Kui oled valmis oma tassi eelarvamuslikest ideedest tühjendama, et vastu võtta midagi uut.

Võimalusi, kuidas rongile jõuda on sulle loodud ja tuleb aina juurde. Kui terapeudiga oma teemade arutamine tundub esimeseks asjaks liiga radikaalne, võid alustada vähem vastutuse võtmist lubavatest ja ometi samuti väga hea arengupotentsiaaliga asjadest. Näiteks käia meeste ringides ja laagrites, õppida tunnetamist konstellatsiooniväljal asendustes, võtta osa ekstaatilisest tantsust, väelaulu- jm ringidest, meditatsioonidest, rännakutest ja tseremooniatest. Need kõik on loodud selleks, et tasapisi üha enam taastada kontakt päris endaga, sellega, kes peitub maskide ja kaitsekihtide all. Kes tegelikult ei vaja enda peitmist ja võib alles siis, kui temani on jõutud, teadlikult valida, millist kilpi ta üldse vajab.

Võita on päris palju. Nii mõnigi naine on andnud tagasisidet, et mees, kes enda tunnetega paremini kontaktis ja julgeb olla haavatav, on palju mehelikum ja kütkestavam. Kuid mitte ainult. Eelkõige võimaldab hingelise arengu teekond elada sügavamalt ja täielikumalt iseendana, teadlikumalt ja ehedamalt, suurema võimekusega oma elu suunata ning enda täis väes. Kutsun sind üles, mees, astuma üle enda piiratusest, julgema väljuda mugavustsoonist, et saada tõeliselt väekaks ja hakata valdama suurt pilti. Võtad väljakutse vastu? Naised ootavad 😉