Teraapiasessioon, rändamine sisekosmoses. Saatjaks teadmine, et isegi kui imelisust vaid korra luua õnnestub, avaneb tee selle tundmisse tagasi. Kogetu uuesti leidmisele üha kergemini, loomulikumalt.
…
Sa avad naise südame. Midagi ootamata, midagi soovimata. Lihtsalt teed, sest ta januneb seda, otsib. Kuigi ei tea isegi, et just seda. Otsib midagi. Sa teed seda loomulikult, kergusega. Nagu möödaminnes. Ja lubad seejärel kõigel lihtsalt olla.
Nädal möödub ja te kohtute, sest nii sai soov õhku visatud. Üllatav, ta on ikka veel seal! Avanemises, õrnuses, tundlikkuses. Justkui arglik linnulaps piilumas üle pesaääre suurt maailma esmakordselt. Ta võib isegi arvata, et see uus tunne temas on just tänu sinu kohalolule. Aga, ei! Sa suunad ta kindlalt tagasi märkama, et see on TEMAS! Tema tunne, tema olemine. Möönad, et sa aitasid, jaa. Ning tunned tänulikkust, et sul olid selles abilised. Õieti olid sa vaid vahend, kelle kaudu see sai toimuda. Nii ei jää egosse liigselt paguneid, mis kaalu lisaks kergusele, mis sa oled. Otsus sünnib ja saab julguse avalduda: „Nüüdsest… elan vaid läbi südame!”
Veel ei oska selle uuega midagi peale hakata. Käivituvad vanad mustrid, mis panevad kõiksugust arvama, järeldama, analüüsima. Ei, selleks pole vajadust. Võtta vastu nagu on. Teadmatuses, kohalolus, tundmises.
Veel nädal. See on ikka veel seal! Kohtud temaga jälle ja näed. Näed ebakindlust, isegi hirmu, kõhklust. Ja ometi nii suurt ja avarat selle kõige all. Armastust. Päriselt. Lilleõie avanemine jätkub. Sa küsid, kas võib? Ta tunneb kohustust… Ent see on kohe nähtud – vana asi. „Mis juhtub, kui teedki nii, nagu sa ise tahad, tunned?” Lahustumine. Vabanemine. Lubamine. Lähedus. Silmade sügavus ja seninähtamatu elusäde neis. Tantra ilma seksita. Olemine. Sa näed, kuidas temas järjest ja järjest avaneb Naine. Avaneb kaunis hing, kes on tulnud siia elama südame järgi. Imeline!
See kõik peegeldub vastu sinus. Energia tõuseb. Küljest langevad viimased riismed vahepeal võetud raskusest, elurõõmu katnud paksust vaibast. „Jaa! Ma tunnen taas!” Ja see on nii loomulik. Ilma vajaduse krampliku püüdluseta, ilma teise kinnitumata. Vaba, ehe, võimas! Armastusest täidetud olemine. Tundmatu… iseendana.
—
Olles selle kirja pannud, vaatad aknast välja. Aias on keset avanemist imekaunid ja hurmavalt lõhnavad jasmiiniõied. Kaks suurt põõsatäit. Meenub aastate eest unes kuuldud lause: „Follow the jasmine!” Ammune küsimus on leidmas vastust. Kas see ongi?! Avad akna ja lased koos kuumusega tuppa jasmiiniõite aroomi. Süda väriseb sees. Tundmatuse ees. Teadmatu avastamise ees. Oled nüüd sissetallamata rajal – tähendab sinu enda omal. Vaimužunglisse tee rajamisel. Tee, mida mööda saavad tulla teised. Nii kaugele, kuni tunnevad ära käänakud, millelt algab nende enda tee. Üks lõputust hulgast, mis viivad ühe tõe juurde.
Teadsid, et südamete avamine on üks sinu geeniuse koode. Kogeda seda toimimas on lihtsalt maagiline. Sa ei tea midagi, ometi polegi tarvis teada. Kõik sünnib ise. Jumalast, suurest vaimust, sinu enda geeniusest, olemusest. Alistumisest armastusele, kohalolus. Elu on müstika. Ma loon kõike maagiliselt.
Usalduse tee 