Poliitiku lõpp

Kasutan töös inimestega väga palju välja-meetodit, konarlikuma nimega konstellatsioone. Väljal on igas punktis igal hetkel kättesaadav kogu info, tuleb ainult teada, kuidas seda kasutada. Leidlik olles, võib meetodi abil lahendada pea mistahes küsimuse. On üksnes mõistlik kasutada seda, lisaks klientidele, isiklike asjade uurimiseks. Ja nagu ikka, on ka terapeudil lihtsam oma asju vaadata teise terapeudi abil – neutraalsus toob selgema info.

Vaatasime Agnesega ükskord üle kohti, kus mu vägi on kinni jäänud. Käisime seda vabastamas ja tagasi toomas. Paljude muude väiksemate ja suuremate kõrval jõudsime mingil hetkel poliitikani. Pikalt ei peatu – huviline leiab siit blogist nii mõnegi temaatilise kirjatüki. Agnese tunnetas mu selle hetke parteilist kuuluvust konservatiivide sekka. Ta nägu muutus tõsiseks: „Miks sul seda vaja on?”

„Ee… noh… See kujunes nii välja, peale seda kui Elurikkuse Erakond ühinemisega enda külge kamba ignorantseid enese-naba-imetlejaid sidus ja alla käis. Ma kindlasti ei nõustu kõigi EKRE hoiakutega, aga nad on parim alternatiiv meid kultuurimarksismi mülkasse vedavatele liberastidele,” vastasin ja olnuks valmis pikemalt selgitama, aga Agnese lõikas selle ära:

„Ei no jaa, aga milleks SULLE seda vaja on? Mida see sulle annab?”

Võttis korraks mõtlema: „Kui kõrvale jätta sattumine osavallakokku, mis käib rahva raha, tõsi mitte eriti palju eest, koos veidrat nappi seltsielu elamas ja kellest ei sõltu absoluutselt mitte kui midagi. Puhas näilisus, mille ainuke pluss on, et saab kohalike arengutega kursis olla. Kui see pakasuhha ja sealt makstav 56€ kuus kõrvale jätta, siis tegelikult… mitte midagi.”

„Novot, aga see pakasuhha ei ole sulle sugugi niisama! Väli näitab siin tugevat energialeket. Kuhugi… mai teagi kuhu. EKRE, nagu mistahes partei on süsteem ja me ei tea, kuhu sealtkaudu energiat imetakse tegelikult. Tunda on, et sa praegu pole neile eriti tähtis, selle võrra imevad vähem. Ent see võib muutuda. Sul hoitakse silma peal. Ja niipea, kui saad rohkem, hakatakse ka rohkem nõudma. Need jõud on kõik hingeenergia peal väljas ja me tegelikult ei tea, kuhu liinid viivad ja millised või kus on tegelikud peremehed. See pole üldse ainuüksi EKRE teema – kõik parteid on ühesugused. Nad teenivad ju sama (poliitilist) süsteemi. Olgugi, et peremehed ilmselt erinevad.”

Mõistsin Agnese juttu hästi. Polnud see teema ja ühiskondlike nähtuste varjatud tagamaad mulle sugugi võõrad. Kui oled kord Orwelli lugenud, hakkad igasuguseid kampaaniatega ettekantavaid hüsteeriaid aina lihtsamini läbi nägema. Sain aru, et mul tuleb parteist lahkuda, kui tahan täis jõuga oma teekonnale pühenduda. Tundus selles hetkes ja väljalt infot lugedes nagu kerge otsus. Olemasolevat kiivas riigisüsteemi toetada polnud kindlasti minu koht, kuhu end kulutada.

Ent päev läks päeva järel ja ma muudkui lükkasin lahkumise vormistamist edasi. Mingi jama oli sellega. Nagu ei tihanud kuidagi. Hakka veel Hellele, kes ju nii südamega maailmavaate eest seisab ja mind parteisse ära rääkis, seletama ja pole üldse kindel, et ta aru saab. Ja palju teisi toredaid aatelisi inimesi parteis, keda justkui alt veaksin. Pealegi ei tahtnud anda kuidagi mingit signaali, nagu ma poleks EKRE poliitikaga nõus. Pigem vastupidi, ma igal juhul tundsin soovi anda oma panust, et sinioravad ja teised globalistide käpiknukud vähem mõjule pääseksid. EKRE-sse kuulumisega andsin toetuse tervele mõistusele ja vabale Eestile.

Mida iganes. Tegelt ma ju rääkisin endale vaid lugusid. Ühelt maalt sain aru, et see on seesama jõud, mis mind hoiab seda sammu tegemast, mille eest Agnese oli hoiatanud. Võtsin teema ühel kahaneva kuu viimastest päevadest korralikult ette ja pidasin endaga maha kahekõne.

Mida mulle annab EKRE-s olek?

„Toetan maailmavaadet!”

Jah? Millist?

„Seda, mis seisab vastu globalistide agendale.”

Nii, ja nägid ju, mis juhtus EKRE-ga kui nad valitsusse said: Rail Balticu osas retoorika muutus ja see loodusvaenulik laristuprojekt jäeti töösse! Vägagi globalistlik projekt! Vaata, mis seisukohad neil on metsanduse osas – ainult raiuda, puha tööstuse ühekülgsed huvid! Isegi, kui Pärnumaa osakond arvab teisiti. Vaata edasi – kes võitlevad Jägala paisu nurisünnitise säilimise ja potentsiaalika jõe jätkuva vangis hoidmise eest? EKREkad! Kokkuvõttes on ka nemad paljudes sulle olulistes küsimustes nürid, et mitte öelda poolik lahendus.

„Nojaa, aga ikkagi on nad ainus arvestatav tasakaalustav jõud liberastidele!”

Mh, aga kas sa PEAD pooli võtma? Osalema lõhestamises ükskõik kummalt poolt? Etteantud mustvalgetes ja fikseerunud hinnangutes? Kas nii lood uut maailma või hoiad käigus vana duaalsüsteemi, millega inimkond on jagatud ja valitsetav? Sest millegi vastu olles (isegi protestist) hoiad seda teist poolt tugevana ja pingestatult. What you resist, persists – mäletad?

Sul on oma tee minna ja sa tead seda! Mitte toita seda sotsiaalset karpmani kolmnurka, mida reaalpoliitika endast kujutab! Tõusta sealt kõrgemale on vaja! Tead ju küll: lahendus pole kunagi samal tasandil, kus on tekitatud probleem.

„Õige ta on. Nagunii ju tean ammu, kust ja kuidas tuleb ühiskonna uuenemine. Ja et ilma kollapsita seda paraku ilmselt ei saa.” (vt ka artikkel siin blogis.)

Siinkohal avanes ilmne paralleel protestist. See on omane arengutraumale, mis väljendub indiviidi seeshoidva struktuurina. Midagi, mis mul endal ilmneb ja millega palju tegelenud. Ka arengutraumadest välja pääsemine käib läbi (mõnikord korduva) kollapsi ja sealt enda uuesti üles ehitamise. Kas tõesti ongi see ühiskonnale väljapääsmatu?

Teada, millal lahkuda, on tarkus.
Suuta lahkuda, on julgus.
Lahkumine pea püsti, on väärikus.

Igatahes mulle jõudis kohale. Venitada pole kuhugi. Mida varem end ebavajalikest süsteemidest lahti lõikan, seda jõudsamalt saan edasi liikuda enda teel. Vabaduse ja uuel tasandil loomise teel. Lõpuks läksin seda tegema – end erakonnast kustutama. Vähem kui tund enne kuuloomist.

Login end e-äriregistrisse. Sisemine värin. Isegi hirm. Kui huvitav! Kahtlus: kas ma teen õigesti? Kunagi ju uskusin sellesse… Kunagi! See on nagu ühe identiteediosa surm minus. Poliitiku surm.

Selleks, et… saaks sündida… Mis?

Ma ju julgen seda teha! Mina valin oma elu üle! Mina otsustan. Ja huvitav, mis on teisel pool?

Tsahh! Tehtud! Nagu oleks mingi haagi seest välja tõmmanud. Energia muutus.

Ma ei osale enam selles kempluses. Ei anna sinna enam energiat isegi mitte mõtte või postituse lugemise-laigi tasandil. Kõik! Ma olen vaba!

Loon üha enam ainult oma südamest lähtuvalt. Mul on palju mida tuua oma lõputust loovuse allikast.

Loomine käib ju meis igaühes endas. Loome enda maailma ja neist ühiselt uue, mis kaasab kõiki, kes selles samal lainel kaasa teevad. Me ei lase enam väljastpoolt midagi meile peale panna. Vägi on meis ja vastutus ning viljad on meie.

Poliitik minus kadus, et anda teed… spirituaalsele aktivistile?


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s